Triin Remmelgas: söömise tulevikuväljavaade

  • 2020-06-08T13:23:24

Uued tehnoloogiad ja ka arusaamad toidu tootmisest ja tarbimisest piiravad kliimamuutust ja võimaldavad planeedi rahvastikku ära toita, kirjutab Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna koordinaator Triin Remmelgas.

Teadlased löövad juba aastaid häirekella, nentides, et tööstuslik loomakasvatus takistab kliimaeesmärkide saavutamist. Murrangulised muudatused toidutööstuses annavad lootust, et oleme liikumas keskkonnasõbralikuma toidulaua poole.

Majanduse seiskumise ühe positiivse mõjuna näeme, kuidas loodus end järk-järgult taastab, õhu- ja veereostus hajub. Ka kliimaneutraalsuse saavutamine tundub võimalikum kui kunagi varem. Ometi on ilmne, et meeletult suur töötuse määr ja majandustegevuse kadumine osas valdkondadest, nagu toitlustus ja majutus ning meelelahutus ja kunst, ei ole hind, mida ühiskond saab endale kliimaneutraalsuse nimel lubada. Teekond kliimaneutraalsuseni võib olla hoopis valutum. See teekond põhineb paljuski tehnoloogilisel innovatsioonil ja majanduse ümberstruktureerimisel.

Osa sellest teekonnast saab olema muudatus põllumajanduses – täpsemalt tööstusliku loomakasvatuse vähenemine ja taimsete proteiiniallikate tootmise suurenemine. Tööstusliku loomakasvatuse keskkonnamõju arvestades on ilmne, et nii suures mahus liha tootmine ei ole jätkusuutlik. Nii näiteks tekib ligi 15 protsenti inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaasidest just loomapõllumajanduses ja tervelt 83 protsenti kasutusel olevast põllumaast on rakendatud loomse toidu tootmiseks.

Et Maa suudaks toita kümmet miljardit inimest, peaks keskmine läänemaailma inimene sööma ligi üheksa korda vähem nii sealiha, veiseliha kui lambaliha. Seevastu peaksime viis korda suurendama kaunviljade tarbimist. Jätkusuutlik toidulaud hõlmab ka senisest enam köögivilju ja pähkleid-seemneid. Sellisele järeldusele jõudsid teadlased seni kõige laiapõhjalisemas toitumisvalikute jätkusuutlikkuse uuringus, mis avaldati 2018. aastal teadusajakirjas Nature.

Keskkonnasõbralikku toitumist lihtsustavad innovaatilised toidu tootmise ja töötlemise tehnoloogiad ning ettevõtted, mis nendest tehnoloogiatest kasu lõikavad. Paljude arvates ilmselt keeduläätsed maitseomadustelt liha vastu ei saa. Ometi teadlikkus kasvab ja järjest enam inimesi soovib keskkonnasõbralikke toiduvalikuid teha.

Et Maa suudaks toita kümmet miljardit inimest, peaks keskmine läänemaailma inimene sööma ligi üheksa korda vähem liha ja viis korda rohkem kaunvilju.

Selle on läbi hammustanud ettevõtted, mis on asunud usinasti taimseid liha alternatiive tootma. Nende seas näiteks taimset «kanaliha», «veiseliha» ja «sealiha» tootev Beyond Meat, mille turuväärtus oli 2019. aasta seisuga 11,7 miljardit dollarit. Niisamuti on USA taimsete «lihatoodete» lipulaeva Impossible Foodsi burgerid (kuri)kuulsad lihaga sarnanevate maitseomaduste poolest. Taimsete valguallikate väljatöötamisega tegelevad ka meie endi teadlased Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses siinsamas Eestis.

Keskkonnasõbralikkust kasutavad need ettevõtted kavalalt ka turunduses. Nii näiteks rõhutab Impossible Foods, et nende pihvi tootmiseks kulub 95 protsenti vähem maad ja 74 protsenti vähem vett ning õhku paiskub 87 protsenti vähem kasvuhoonegaase. On arusaadav, miks keskkonnateadlik millenniumipõlvkond piisava kättesaadavuse ja taskukohase hinna puhul taimset burgerit eelistab.

Taimsetesse toodetesse ei panusta vaid uued ettevõtted. Lihatootjadki on nutikad ja kohanemisvõimelised. Mõnevõrra üllatuslikult on näiteks Saksamaal üheks taimsete toodete pioneeriks osutunud pika ajalooga kohalik lihatootja Rügenwalder. Ka klassikaliselt liha serveerivad kiirtoiduketid pakuvad järjest enam taimseid valikuid.

Erilise revolutsioonina terendab toidutööstuses kultiveeritud liha ehk laboris kasvatatud liha. See pole asendustoode, vaid looma tüvirakkudest toitaineterikkas kasvukeskkonnas toodetud päris liha. 99 protsenti vähem maad ning poole vähem vett nõudev liha peaks turule jõudma konkureeriva hinnatasemega juba mõne aasta jooksul.

On suurepärane, et uued taimsed tooted ilmuvad turule kui vihmajärgsed seened. Ent toitumise jätkusuutlikuks muutmisel vajame laiemat ühist pingutust. Vastutus lasub paljudel organisatsioonidel ja institutsioonidel, kelle võimuses on inimeste toitumisharjumusi suunata.

Üks märksõna on haridus. Nii riiklikud asutused, nagu Tervise Arengu Instituut kui ka haridusasutused, juba panustavad tasakaalustatud toitumisharjumuste kujundamisse. Kasuks tuleks, kui nii koolid, avalikud asutused kui toitlustusettevõtted taimse toidu osakaalu suurendaksid ja julgustaksid näiteks üht lihavaba päeva pidama.

Eeskujuks võiksid olla näiteks Norra ja Soome, kus suisa kaitsevägi kliimakriisi lahendamisse panustab, pakkudes kaitseväelastele vähemalt korra nädalas taimset toitu. Ka tööandja saab omalt poolt kaasa aidata, propageerides organisatsioonis keskkonnasõbralikku toitumist.

Kui kasvab nõudlus taimsete proteiiniallikate järele, reageerib sellele omakorda turg. Veerema läheb jätkusuutliku toidu lumepall, millest saavad kasu nii inimesed, ettevõtted kui keskkond.