Oktoobri alguses käisid Taimse Teisipäeva esindajad Sofia ja Triin Saksamaal Anuga toidumessil, kus saavad kokku toiduettevõtted ja edasimüüjad, et leida endale uusi turge ja huvitavaid tooteid. Toidumessile oli kokku tulnud umbes 7000 ettevõtet. Messist võtsid osa ka mitmed Eesti ettevõtted. Messi raames toimus ka New Food Conference, mille põhirõhk oli keskkonnahoiul ning sellel, kuidas toita ära suurenevat rahvastikku.
– Triin
Messil suhtlesime Eesti ettevõtetega ja uurisime, mis huvitavat neil taimsete toodete osas välja tulemas on. Messil nägime Eesti ettevõtetest peale eespool mainitud ettevõtete ka näiteks Salvestit, Nordic Milki (Tere ja Farmi Piimatööstus), Eesti Saia, Balsnacki, Nudist Drinksi, Eesti Pagarit. Eestis tuntud välismaised brändid oma toodetega olid ka kohal. Näiteks Naturli, Peas of Heaven ja Viv Era. Messil oli veel palju välismaised brände, kes pakkusid põnevaid taimseid tooteid.
– Triin
Lihasaalis võis leida näiteks vähemalt 20 erinevat taimset tootjat. Mõned olid põhitegevusena lihale keskenduvad tootjad, kes olid oma tootmisliini arendanud ka taimsete toodetega, et kohaneda kiiresti muutuva tööstusega. Proovisime näiteks taimset kanafileed, tuunikala ning kondiitritooteid. Näiteks Ioniki, Kreeka sügavkülmutatud kondiitritoodete tootja tõi välja, et nende enimmüüdud toode on taimne Kreeka pirukas. Seega panevad nad eriti suurt rõhku uute taimsete toodete arendamisele. Selliseid näiteid oli tegelikult päris palju. Rõõm oli kuulda, et firmad on nii suure sammu võtnud, et liikuda parema tuleviku suunas. Küsisime, mis on nende peamine motivatsioon, millele levinuima vastusena kõlas keskkonnahoid. Teised firmad tõid ka välja, et lisaks jätkusuutlikusele muutub nende tarbijate jaoks aina olulisemaks ka tervis ning loomade heaolu.
– Sofia
New Food Conference kestis kaks päeva, mille jooksul räägiti paljudest erinevatest teemadest. Konverentsi põhirõhk oli keskkonnahoiul ja kuidas toita ära suurenevat rahvastikku, sest Maa ressursid on piiratud.
Kokku olid tulnud mitmed firmad, aktivistid ja teadlased, et jagada, kui kaugele on jõudnud lahendused nagu kultiveeritud liha, fermenteeritud taimne juust ning mis suunas liigutakse.
Konverentsist võtsid osa ka piima-, liha- ja munatööstuse esindajad. Osalemise põhjus oli see, et nad soovivad üle minna taimsetele toodetele.
Üritusel toodi välja, et kultiveeritud toodete ja üldse taimsete toodete põhiline sihtgrupp on fleksitaarlased ehk inimesed, kelle põhiline toidulaud on taimne, aga aeg-ajalt söövad liha. Ettekannetes toodi välja ka praeguseid murekohti ja ka tulevikuväljavaateid. Kultiveeritud liha üks negatiivseks pool on hetkel selle kõrge hind. Küll aga nähakse, et tulevikus võivad olla restoranid, kus kultiveeritud liha toodetakse kohapeal.
Põhimure taimse juustu valmistamisel on kaseiini puudumine taimses tooraines, mistõttu on kõige raskem valmistada cheddarit ja mozzarellat. Kui keegi suudab koostada hea mozzarella või cheddari retsepti, oleks see suur samm edasi.
Järgmine huvitav teema konverentsil oli munaalternatiivid. Räägiti, et ka muna asendamine on paljudes toitudes raske, seega arendatakse selleks välja erinevaid variante. Näiteks YumGo munaasendaja koosneb veest, kikerhernejahust, kartuliproteiinist ja kurkumist. YumGo pakub munaalternatiive, millest saab valmistada näiteks beseed ja makroone. Plant B munaasendaja on aga hoopis lupiinist tehtud. Teemadena käidi läbi veel vetikad, kultiveeritud kala, hübriidtooted (ehk kus on näiteks soja ja kultiveeritud kanarasv koos) ning Euroopa Liidu regulatsioonid, mida peab järgima, kui soovitakse arendada kultiveeritud tooteid.
Kölnis Anuga messil käimise kogemus oli meile väga põnev ning uute teadmiste rikas. Taimse toidu vallas on nii palju uusi arenguid ja nendel tasub kindlasti silma peal hoida.
