29. novembril Postimehes ilmunud Maaülikooli teaduri Kristi Kerneri artiklis liha tarbimise kohta rõhutas ta, et liha kohta levitatakse palju valeinformatsiooni. Kahjuks leidus ka Kerneri enda väidetes vähe teaduslikku põhja. Püüan seda tühimikku täita ning vastata kuuele küsitava väärtusega väitele Kerneri artiklist.
Taimses Teisipäevas nõustume, et ebatervislik on süüa liha liiga suurtes kogustes. Selle tarbimine võib olla tasakaalustatud toitumise osa, aga ei pea. Kerner küll nõustus, et on piirid, millest rohkem pole mõistlik liha tarbida, kuid esitas oma seisukohta selliselt, mis pigem julgustab inimesi jätkama tarbimist endisel viisil. Paraku oleme Eestis olukorras, kus sööme kolm korda rohkem liha, kui Tervise Arengu Instituut (TAI) soovitab ning see tekitab mitmeid terviseprobleeme. Liha ei pea olema iga toidukorra osa ning ka taimne toit on täisväärtuslik.
Kristi Kerner toob oma artiklis välja, et kõikide riikide toitumissoovituste järgi on inimese tervisele parim toitumine, mille osa on ka liha. See ei vasta tõele.
Kerner väitis, et kõikide teiste riikide toitumissoovitused ütlevad, et inimese tervisele on parim tasakaalustatud toitumine. See on loogiline väide, kuid tema tõlgenduse järgi peab tasakaalustatud toitumine sisaldama kindlasti ka liha. Mitmed riigid, mis toetuvad uuema aja uuringutele, soovitavad vähendada liha tarbimist ega näe seda kohustusliku tasakaalustatud taldriku osana. Näiteks Soome riiklikud toitumissoovitused ütlevad, et hästi planeeritud täistaimne toitumine on tasakaalus ja annab kõik eluks vajalikud toitained. Ka USAs väljastati seisukoht, et täistaimne toitumine on adekvaatne kõigis elukaare etappides: imikust täiskasvanuni, rasedast sportlaseni. Sarnast seisukohta on teiste seas väljendanud ka Ühendkuningriigi, Austraalia ja Kanada terviseorganisatsioonid.
Kerneri sõnul ei saa inimene liha süües erinevaid kahjulikke aineid ega mikroobe. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja Euroopa Toiduohutusameti uuringud tõestavad vastupidist.
Tõestusena tõi Kerner välja, et Euroopa Liidus on seadustega sätestatud meetmed, kuidas liha ohutult käidelda ja toota. Isegi kui antibiootikume ei kasutata loomade kasvu kiirendamise eesmärgil, kasutatakse neid sellegipoolest suurtes kogustes raviks. Bakterid muutuvad aja jooksul antibiootikumide vastu resistentseks. See on kasvav probleem nii loomatööstuses kui meditsiinis ja Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul on see üks kümnest kõige suuremast ohust maailma tervishoiule.
USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus kirjutab oma kodulehel, et antibiootikumiresistentsed bakterid võivad pääseda looma soolestikust lihasse tapamajades, kui nende sisikond eemaldatakse. Euroopa Toiduohutusameti sõnul on resistentsuse tõttu toiduinfektsioone aina raskem ravida. Need bakterid võivad levida inimesteni ka läbi keskkonna, näiteks USAs sõitsid uurijad lahtiste akendega kanasid vedava veoauto taga ning hiljem leidsid antibiootikumiresistentseid baktereid auto õhust ja pindadelt.
Ei piisa vaid käitlemisalastest nõuetest, kui toormaterjal võib oma olemuselt juba olla tervisele kahjulik. Maailma Terviseorganisatsioon analüüsis enam kui 800 teadustööd ja selle tulemusena klassifitseeris töödeldud liha kantserogeenseks ja punase liha tõenäoliselt kantserogeenseks, st vähki põhjustavaks.
Kerneri hinnangul ei saa inimene toidust kätte rauda, fosforit, kaltsiumi ning oomega-3 rasvhappeid ja B12 vitamiini, kui ta ei söö liha. Paljude riikide toitumissoovitused ei nõustu sellega.
Nagu juba esimeses punktis mainitud, siis erinevate riikide toitumissoovituste järgi on hästi planeeritud taimne toitumine täisväärtuslik ning sisaldab kõiki vajalikke toitaineid, sh rauda, fosforit, kaltsiumi ning oomega-3 rasvhappeid ja B12 vitamiini. Oomega-3 rasvhapete puhul on veel huvitav see, et kalad ei sünteesi neid, vaid saavad oomega-3 rasvhappeid vetikatest. Muud taimsed allikad, mis sisaldavad märkimisväärselt oomega-3 rasvhappeid, on näiteks linaseemned, oad ja kreeka pähklid. B12 vitamiini toodavad bakterid ning tänapäeval on paljudesse toodetesse seda olulist vitamiini lisatud ning vajadusel saab ka lisaks võtta.
Kerneri sõnul pole liha tootmine keskkonnale kahjulik. Teaduslikud uuringud tema väidet ei toeta.
Loomade pidamine toidu eesmärgil on äärmiselt ebaefektiivne viis inimeste toitmiseks. Isegi kõige tõhusam farmiloom kana säilitab lihana vaid 13% talle söödetud kaloritest. Sealiha puhul on see 9%, mis tähendab, et üle 90% kaloritest läheb selles protsessis kaotsi. See on viinud meid olukorda, kus 77% põllumaast kasutatakse loomade pidamiseks (sh sööda kasvatamine), kuid see annab vaid 18% kaloritest. Samal viisil jätkates on võimatu toita kasvavat rahvastikku ja säilitada liigirikkust, rääkimata selle taastamisest.
Kerneri meelest on lihaalternatiivide (madal) ökoloogiline jalajälg kaheldav, sest neid peab rikastama lisaainetega. Tegelik toiduainete rikastamise mõju ökoloogilisele jalajäljele on marginaalne.
Erinevate vitamiinide ja mineraalidega toidu rikastamine pole midagi uut ning seda tehakse väga paljude toodetega, näiteks piima lisatakse D-vitamiini, helvestesse vitamiine ja mineraale jne. Our World in Data andmetel enamiku toiduainete puhul üle 80% ökoloogilisest jalajäljest tekib farmi ja maakasutuse tasandil, mitte järeltöötlusest või transpordist.
Kerneri terve artikkel seab lihaalternatiivide tervislikkuse kahtluse alla. See väide on üldistav ja ilma teadusliku tõestuseta.
Kerner tõi välja, et ka lihaalternatiivid võivad sisaldada kantserogeenseid ühendeid, sest neid valmistatakse kõrgel rõhul ja temperatuuril. See on oluline teema toodete arendamisel ning vajab põhjalikumat uurimist, kuid ilma konkreetsete uuringuteta, millele tugineda, külvab see liigset kartust toodete suhtes, mis aitavad lahendada olulisi probleeme nagu ebatõhus maakasutus, kasvuhoonegaasid, liigne liha tarbimine jpt. Ka hommikuhelbeid toodetakse kõrgel temperatuuri ja rõhuga, kasutades samu masinaid. Lihaalternatiive saab toota ka muid tehnoloogiaid ja toormaterjale kasutades. Näiteks on varsti turule oodata seeneniidistikust kanaalternatiive, mida on minimaalselt töödeldud ning mis sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid.
Lihaalternatiivide eesmärk on lihtsustada liigse lihatarbimise vähendamist, pakkudes sarnase tekstuuri ja maitsega tooteid. Stanfordis tehtud uuringus asendasid lihasööjad osa oma liha tarbimisest taimsete lihaalternatiividega ning selle tulemusena nende südame- ja veresoonkonnahaigustega seotud näitajad paranesid.
Taimne toit rikastab toidulauda ning selle osakaalu suurendamine on kriitilise tähtsusega, et meie toitumine jõuaks TAI soovitatud tasemele. Lihaalternatiivid võimaldavad lihtsamalt suurendada taimse toidu osakaalu ning seeläbi aitavad märkimisväärselt vähendada emissioone, vee- ja maakasutust, antibiootikumide kasutust ning aitavad suurendada tervisenäitajaid ja loomade heaolu. Lihaasendajate turg on lai ning tooted varieeruvad nii toormaterjali, tekstuuri, maitse ja loomulikult ka tervislikkuse poolest, nagu ka kõik teised toiduained. Arusaamatuks jääb Kerneri soov ja motiiv seda toidugruppi demoniseerida ning meelevaldselt üldistada, ignoreerides nii fakte kui teaduslikke uuringuid.
Viited
Ritchie, H. & Roser, M. (2020) Environmental impacts of food production: https://ourworldindata.org/environmental-impacts-of-food.
American Dietetic Association (2009) Position of the American Dietetic Association: vegetarian diets: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19562864/
THL (2019) Eating together – food recommendations for families with children: https://www.julkari.fi/bitstream/handle/10024/137770/URN_ISBN_978-952-343-264-2.pdf?sequence=1&isAllowed=y
WHO (2015) Cancer: Carcinogenicity of the consumption of red meat and processed meat. https://www.who.int/news-room/questions-and-answers/item/cancer-carcinogenicity-of-the-consumption-of-red-meat-and-processed-meat
CDC (2022) Antimicrobial Resistance, Food, and Food Animals: https://www.cdc.gov/foodsafety/challenges/antibiotic-resistance.html
WHO (2021) Antimicrobial resistance: https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/antimicrobial-resistance
Moyer, M. W. (2016) How Drug-Resistant Bacteria Travel from the Farm to Your Table: https://www.scientificamerican.com/article/how-drug-resistant-bacteria-travel-from-the-farm-to-your-table/
EFSA (2016) Antimicrobial resistance in the EU: infections with foodborne bacteria becoming harder to treat: https://www.efsa.europa.eu/en/news/antimicrobial-resistance-eu-infections-foodborne-bacteria-becoming-harder-treat
Shepon, A., Eshel, G., , Noor, E. & Milo, R. (2016) Energy and protein feed-to-food conversion efficiencies in the US and potential food security gains from dietary changes: https://iopscience.iop.org/article/10.1088/1748-9326/11/10/105002/meta
Our World in Data (2022) Per capita meat consumption by type, 2019: https://ourworldindata.org/grapher/per-capita-meat-type?country=CHN~USA~IND~ARG~PRT~ETH~JPN~BRA~OWID_WRL~ESP~DEU~EST~LUX~NZL~AUS
Bryant, C., J. (2022) Plant-based animal product alternatives are healthier and more environmentally sustainable than animal products: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2666833522000612#bib0004
Crimarco, A., Springfield, S., Petlura, C., Streaty, T., Cunanan, T., Lee, J., Fielding-Singh, P., Carter, M. M., A Topf, M., Wastyk, H. C., Sonnenburg, E. D., Sonnenburg, J. L., Gardner, C. D. (2020) A randomized crossover trial on the effect of plant-based compared with animal-based meat on trimethylamine-N-oxide and cardiovascular disease risk factors in generally healthy adults: Study With Appetizing Plantfood—Meat Eating Alternative Trial (SWAP-MEAT): http://sfx.stanford.edu/local?sid=stanford:laneweb-search-pubmed&id=pmid:32780794&sfx.institute=GUEST
Ritchie, H. (2020) You want to reduce the carbon footprint of your food? Focus on what you eat, not whether your food is local: https://ourworldindata.org/food-choice-vs-eating-local
European Commission (2022) EGGS – MARKET SITUATION – DASHBOARD: https://agriculture.ec.europa.eu/system/files/2022-12/eggs-dashboard_en.pdf
American Dietetic Association (2003) Position of the American Dietetic Association and Dietitians of Canada: Vegetarian diets: https://www.vrg.org/nutrition/2003_ADA_position_paper.pdf
NHMRC (2013) Australian Dietary Guidelines: https://www.nhmrc.gov.au/adg#British Dietetic Association (2017) British Dietetic Association confirms well-planned vegan diets can support healthy living in people of all ages: https://www.bda.uk.com/resource/british-dietetic-association-confirms-well-planned-vegan-diets-can-support-healthy-living-in-people-of-all-ages.html
