Kui palju kasvuhoonegaase toodab lihatööstus tegelikult?
Kui kuuleme süsihappegaasist ja teistest kasvuhoonegaasidest, siis paljud inimesed seostavad seda transpordi, autode, ummikute ja tööstuste suitsupilvedega. Kuid põllumajandus (eriti loomakasvatus) ja toitumine (eelkõige liha ja piimatoodete tarbimine) muutuvad üha enam osaks arutelust heitmete ümber. Ja õigustatult. Üha enam tõendeid näitab selget seost toidutootmise ja kasvuhoonegaaside vahel ning üle veerandi (25–30 protsenti) maailma CO2 heitmetest on seotud meie toidusüsteemiga.
Süsihappegaas (CO2) on selles küsimuses peamine tegur. Tegelikult moodustab CO2 suurima osa inimese põhjustatud kasvuhoonegaaside heitmetest vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuse paneelii ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) aruannetele, mis on maailma juhtiv kliimateaduste asutus.
Kui suured on tegelikult tööstusliku lihatootmise heitmed? Ja kas see on piisav põhjus, et peaksime muutma oma söömisharjumusi?
Mis on süsihappegaas?
Süsihappegaas on happeline värvitu gaas, mis esineb looduslikult Maa atmosfääris. Taimed neelavad süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku, muutes selle eluks Maal oluliseks.CO2 on väikestes kogustes ohutu, kuid inimtegevus põhjustab selle gaasi taseme tõusu. Forbes’i jaoks kirjutades tõi keemiatehnoloog Robert Rapier esile, et globaalsed süsihappegaasi heitmed on viimase 55 aasta jooksul kolmekordistunud ning olid 2020. aastal 32,3 miljardit tonni.
Miks on süsihappegaas kahjulik?
CO2 on kasvuhoonegaas, mis tähendab, et see loob kattesüsteemi, mis tõttu jääb soojus Maa atmosfääris lõksu. Kui kontsentratsioonid on liiga kõrged, ei suuda planeedi süsinikuring seda piisavalt tõhusalt töödelda. Selle tulemusena tõusevad globaalsed temperatuurid, mida tuntakse kasvuhooneefekti nime all.
NASA sõnul on globaalne kliimamuutus põhjustanud merejää kadumist, merevee tõusu taset ning sagedasemaid ja raskemaid kuumalaineid ja põuda. Valitsusasutus rõhutab ka seoseid kliimamuutuste ja tugevamate orkaanide, äkiliste üleujutuste, suurenenud metsatulekahjude, rannikuerosiooni, ookeani happesuse ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise vahel.
NASA selgitab kokkuvõtlikult: “Inimtekkelisest globaalsest soojenemisest põhjustatud mõjud, mis praegu toimuvad, on inimeste eluea jooksul pöördumatud ning halvenevad järgnevatel aastakümnetel.
Mitu protsenti kogu maailma CO2 heitmetest pärineb loomakasvatusest?
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kohaselt moodustab loomakasvatus 14,5 koguemissioonidest.Selle laialdaselt aktsepteeritud 14,5 protsendi ümber on mõningaid vaidlusi. 2021. aastal avaldatud uuring väidab, et see arv on “nüüdseks aegunud”. Artikkel toob välja, et loomakasvatuse heidete minimaalset hinnangut tuleks uuendada 16,5 protsendini.
“Vaieldakse mõne protsendi tähtsuse üle. Kuid isegi vahe 14,5 ja 16,5 protsendi vahel tähendab, et loomakasvatus vastutab ligikaudu ühe seitsmendiku või ühe kuuendiku osa kõikide heitmete eest,” kirjutab artikkel.
Liha ja piima tootmiseks kasvatatavad lehmad tekitavad rohkem heitmeid kui ükski teine loomaliik, moodustades umbes 65 protsenti loomakasvatuse heidetest, teatab FAO. 2010. aastal avaldatud FAO raport leidis, et ainuüksi piimasektor on vastutav nelja protsendi maailma antropogeensete kasvuhoonegaaside heidete eest.
Toitudesüsteemi heitmed
Eraldi 2021. aastal tehtud uuringus leiti, et liha on vastutav 57 protsendi kõikidest toidutootmise kasvuhoonegaasidest – peaaegu kahekordne taimse toidu (29 protsenti) suhtes. Uuringu autorid uurisid toidutootmise kogu elutsüklit, et jõuda oma järeldusteni, öeldes Guardianile, et nad olid veidi üllatunud, kui kõrge heidete tase oli.
“Te ei saa lihtsalt teistele oma vaateid peale suruda,” ütles uuringu kaasautor Atul Jain väljaandele. “Kuid kui inimesed on mures kliimamuutuste pärast, peaksid nad tõsiselt kaaluma oma toitumisharjumuste muutmist.”
Sarnast seisukohta on väljendatud ka mujal. 2023. aasta aprillis toimunud veebiseminar tõi esile võimalikud keskkonnaalased eelised sellest, kui muudame oma toitumist. Näiteks kui Šotimaa pealinn Edinburgh loobuks lihast ja läheks üle taimsele toidule, siis heitmete vähenemine oleks võrdne sellega, kui teedelt eemaldada rohkem kui pool miljonit autot. Ja kui Stockholm teeks sama, siis heitmete vähendamine oleks võrdne 935 000 auto eemaldamisega.
“Kui me jätkame täna toidu tootmist ja söömist samasugusel viisil, siis me ei jõua Pariisi kokkuleppeni. Maailm sellisena, nagu me seda teame, ei jää samaks,” kommenteeris Stockholmi linnapea Karin Wanngård. “Nüüd on riikide ja linnade aeg võtta suurem vastutus inimese tarbitava toidu eest. Meie linnas on peaaegu miljon elanikku. Stockholmis astuvad koolid, lasteaiad ja eakate kodud suuna orgaanilisele, taimsele ja kohalikule toidule.”
Millised toidud omavad suurimat süsinikujalajälge?
2019. aastal avaldasid teadlased seni kõige põhjalikuma analüüsi toidu ja põllumajanduse keskkonnamõjude kohta. Nad kogusid andmeid 38 700 talu ja nende tarneahelate kohta, võttes muude tegurite hulgas arvesse maakasutust, loomasööta ning toidu töötlemise, pakendamise ja transportimise keskkonnamõjusid.
Teadlased märkisid olulist tähelepanekut: isegi kõige keskkonnasõbralikumad loomset päritolu toidud ületasid tavaliselt taimse toidu mõju.
Loomset päritolu toiduained, nagu veiseliha, juust ja muud piimatooted, tuvastati kõige rohkem kasvuhoonegaase tekitavana. Ka teiste loomade liha – nagu talled, sead, krevetid ja kanad – olid oluliselt suurema süsinikujäljega.
Siiski ei saa öelda, et kõik mitte loomset päritolu toidud on madala heitmetasemega. Välja on toodud kõrge kasvuhoonegaaside väljundi osas esile tumeda šokolaadi ja kohvi tootmise.
Millised toidud omavad madalaimat süsinikujalajälge?
Kõik toidud, mis on seotud madala heitmetasemega, olid metaanalüüsi tulemuste põhjal taimset päritolu.
Vaadeldes tarneahela heitmeid toidu kilogrammi kohta, leidsid teadlased, et veiseliha tekitab 60 kg CO2 ekvivalente, samas kui herneste tootmine tekitab vaid 1 kg süsinikujalajälge kilogrammi toidu kohta. Isegi valgu sisaldust hinnates olid loomsete toodete ja taime valkude vahel märkimisväärsed erinevused. 100 grammi valgu kohta avastati, et veiseliha tekitab 49,89 kg CO2 ekvivalente. Lambaliha ja haug olid vastutavad veidi alla 20 kg, samas kui kasvatatud krevetid ja sead tekitasid vastavalt 18,19 kg ja 7,61 kg heitmeid.
Konteksti saamiseks tekitavad teraviljad 2,71 kg CO2 ekvivalente 100 g valgu kohta ja sojaubade puhul on see arv 1,98 kg. Herned – veganlihatoodete nagu Beyond Burgersi tavaline koostisosa – tekitavad vaid 0,44 kg CO2 ekvivalente.
Järgmised toidud määrati kõige keskkonnasõbralikumateks:
Tsitrusviljad (0,39 kg CO2 ekvivalente 100 g toidu kohta)
Juursöödaviljad, nagu kartulid ja porgandid (0,43 kg)
Õunad (0,43 kg)
Pähklid (0,43 kg)
Sibulad ja porrulauk (0,5 kg)
Banaanid (0,86 kg)
Herned (0,98 kg)
Sojapiim (0,98 kg)
Oder (1,2 kg)
Marjad ja viinamarjad (1,5 kg)
Nisu ja rukis (1,6 kg)
Tomatid (2,1 kg)
Kaerahelbed (2,5 kg)
Tofu (3,2 kg)
Riis (4,5 kg)
Järeldus
Üha rohkem uuringuid rõhutab toidutootmise mõju globaalsetele heitmetele ning seeläbi ka meie toitumise potentsiaali kliimakriisi leevendamisel. Veiseliha, lambaliha, piimatooted ja krevetid on toidud, mis tekitavad kõige rohkem heitmeid. Samal ajal on tsitrusviljad, juurviljad, õunad, pähklid, banaanid, herned ja sojapiim tuvastatud keskkonnasõbralikemateks valikuteks.
Isegi kohalikult toodetud liha kahjustab planeeti osaliselt heitmete tõttu. Seetõttu kutsub palju eksperte nii valitsusi kui ka indiviide üles muutma oma toitumist üha enam taimsemaks. Joseph Poore, kes juhtis eespool mainitud metaanalüüsi, on sellele heaks näiteks. Pärast oma uurimistöö alustamist otsustas Poore eelistada taimset toitu.
“Taimne toitumine on tõenäoliselt üks suurimaid viise, kuidas vähendada oma keskkonnajalajälge, mitte ainult kasvuhoonegaaside, vaid ka ülemaailmse happelisuse, eutrofeerumise, maakasutuse ja veekasutuse osas,” ütles Poore pärast tema uurimistöö avaldamist. Ta lisas, et loomsete toodete kõrvalejätmine mõjutab palju suuremat ulatust kui vähem lendamine või elektriauto valimine.
Dr Peter Carter, IPCC ekspert, on teinud sarnaseid avaldusi. Eelmisel aastal ütles ta, et kliimamuutustega võitlemise seisukohalt on toidusedeli üha taimsemaks muutmine on nüüd ellujäämise imperatiiviks.
Mis on CO2 ekvivalendid? Süsihappegaas pole ainus kasvuhoonegaas, kuid see on peamine inimtegevusega seotud kasvuhoonegaas. Teadlased kasutavad süsihappegaasi ekvivalentide (CO₂ekv) mõistet, et paremini kajastada kõiki kasvuhoonegaaside heitmeid. Selleks kaalutakse kasvuhoonegaase sõltuvalt nende globaalse soojenemise potentsiaalist (GWP), mis näitab, kui palju soojenemist tekitab gaas võrreldes süsihappegaasiga. Süsihappegaasil on GWP väärtus üks; gaasil, mille GWP on 10, on kümnendkordne soojenemismõju võrreldes süsihappegaasiga.
