Punase ja töödeldud liha tarbimise kasv, mis kajastub ka kaubanduses, on aastatel 2016–18 põhjustanud 10 898 surma. See on 75% rohkem kui aastatel 1993–95.
Üleilmne punase ja töödeldud lihaga kauplemise tõus viimase 30 aasta jooksul on seotud järsu toitumisega seotud surmade ja terviseprobleemide kasvuga. Võrreldes aastatega 1993–95, on nende lihatoodetega kauplemine tõusnud 148%, kümnelt tonnilt 25 tonnini aastatel 2016–18. Kuigi liha eksportivate riikide arv vähenes, suurenes liha importivate riikide arv.
Tõus üleilmses lihaga kauplemises on tõstnud toitumisega seotud surmade ja haigelt elatud eluaastate määra uuritud 154-st riigist kolmveerandis, vahemikus 1993–95 ja 2016–18. Teadlased arvutasid välja, et kõrge punase ja töödeldud liha tarbimine on aastatel 2016–18 põhjustanud 10 898 surma, mida on 75% rohkem kui aastatel 1993–95.
Kõige suurem mõju on avaldunud Põhja- ja Ida-Euroopa riikidele ning Kariibide ja Okeaania saareriikidele, leidis teadusajakirjas BMJ Global Health ilmunud uuring. “Nendele andmetele tasub tähelepanu pöörata, sest kõrge lihatarbimine on ka Eesti inimeste tervist oluliselt halvemaks teinud,” kinnitab rahvatervise algatuse Taimne Teisipäev koostööjuht Karin Kanamäe.
Arenenud riikides on punase ja töödeldud lihaga kauplemine tõstnud surmade arvu 55% ja haigelt elatud eluaastaid 71%. Arengumaades on need näitajad aga veelgi kõrgemad – vastavalt 137% ja 140%. See on suuresti suurenenud lihatarbimise tulemus, mida on omakorda võimendanud kiire linnastumine ja sissetulekute kasv.
Teadlased järeldavad: “See uuring näitab, et üleilmne kasv punase ja töödeldud lihaga kauplemises panustab oluliselt toitumisega seotud mittenakkavatesse haigustesse [vähk, südame-veresoonkonna haigused ja diabeet] haigestumist. Tulevased poliitilised algatused peavad esimesel võimalusel tervisetemaatika siduma põllumajanduse ja kaubandusega, tehes koostööd mõistlikult eksportivate ja importivate riikidega.”
Uuringu tarbeks kasutati ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmeid lihatootmise ja sellega kauplemise kohta 154 riigist aastatel 1993–1995. Keskenduti 14 punase liha tootele, mis olid valmistatud veise-, sea-, lamba- või kitselihast, ning kuuele töödeldud lihatootele, mille säilitamiseks oli kasutatud suitsutamist, soolamist, kuivatamist või kemikaale.
Seejärel arvutati üle 25-aastaste inimeste seas toitumisega seotud surmade ja haigena elatud eluaastate osakaal, mis olid tingitud soolevähist, II tüüpi diabeedist või südame- ja veresoonkonna haigustest.
Artikkel avaldati inglise keeles iNewsis 19. novembril 2021.
